Energiamärgis

Energiamärgis – mis see on?

Viimasel ajal on palju räägitud hoonete energiatõhususest ja energiamärgistest. Suures plaanis tähendab see seda, et kõik täna projekteeritavad ja ehitatavad hooned peavad olema energiat säästvad.  EL Hoonete energiatõhususe Direktiivist lähtuvalt on liikmesriigid ja ka Eesti kohustatud uute ning suures mahus rekonstrueeritavate hoonete osas järgima energiatõhususe miinimumnõudeid. Energiatõhususe miinimumnõudeid reguleerib Eestis Vabariigi Valitsuse poolt välja antud vastav määrus. Energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse energiamärgisega.

Mis on energiamärgis?

Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasolevale hoonele ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Projekteeritud energiaarvutusel põhinev energiamärgis vormistatakse ehitusprojekti alusel ja esitatakse uusehitise või olulise rekonstrueerimise korral ehitusloa taotlemisel koos ehitusprojektiga. Olemasoleva hoone energiamärgise aluseks on tegelikkuses mõõdetud energiatarbimise andmed.

Energiaklassid ja mis on nende erinevus?

Energiavajadus ja –tarbimine kantakse skaalale (A++ -st kuni H-ni) mis aitab võrrelda hoonet sarnaste seas. Sõltuvalt hoone kasutamisotstarbest on klasside väärtused erinevad.

pildid

Energiamärgisega leiatav energiatõhususarv näitab energiakulu kilovatt-tundides köetava pinna ruutmeetri kohta aastas – kWh /m2a. Energiatõhususe arvu järgi määratakse ära hoone energiaklass.

Allpool on näha, millised on etteantud maksimaalsed energiatõhususarvud, mida projekteerimisel või renoveerimisel ületada ei tohi.

Uus hoone, kWh/m2a Oluliselt rekonstrueeritav hoone, kWh/m2a
Elamu 160 210
Korterelamu 150 180
Büroohoone, raamatukogu, teadushoone 160 210
Ärihoone 210 270
Avalik hoone 200 250
Kaubandushoone ja terminal 230 280
Haridushoone 160 200
Koolieelne lasteasutus 190 240
Tervishoiuhoone 380 460

Aprillis 2013.a. hakkas kehtima Eestis uus määrus, mis sätestas uue ja hetkel kehtiva energiaklasside skaala.

Väikeelamutele kehtestatud energiaklassid ja energiatõhususarvud on järgmised:

  • Passiivmaja – ≤ 15 kWh/(m2a) (pole seotud määrusega)
  • A energiaklass – ≤ 50 kWh/(m2a)
  • energiaklass – 51 ≤ 120 kWh/(m2a)
  • C energiaklass – 121 ≤ 160 kWh/(m2a)
  • energiaklass – 161 ≤ 210 kWh/(m2a)
  • energiaklass – 211 ≤ 260 kWh/(m2a)
  • energiaklass – 261 ≤ 330 kWh/(m2a)
  • energiaklass – 331 ≤ 400 kWh/(m2a)
  • H energiaklass – ≥ 401 kWh/(m2a)

Kaua energiamärgis kehtib?

Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat kasutusloa andmisest. Pärast seda tuleb hoonele väljastada tegelikul tarbimise kohta antud energiamärgis. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.

Miks energimärgist vaja on?

Energiamärgist on vaja, et teada, milline on hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoone energiatarve on oluline kriteerium tegemaks teadlikke valikuid kinnisvara turul.

Allikad: www.tja.ee, ehitusseadus §3.

Autor: Margus Raidpere