Mis on kasutusluba ja miks seda vaja on?
Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile ja seda võib kasutada kasutusotstarbe kohaselt. Enne kasutusloa väljastamist peab kohaliku omavalitsuse vastav spetsialist valminud ehitisega kohapeal tutvuma ja veenduma, et hoonete ja rajatiste kui ka terviku teostus vastab projektis sätestatule. Sealhulgas kontrollib ta veel seda, kas hoone küljes on korrektne aadressisilt, postkast ja lipumast või -varda hoidik. Lisaks valla spetsialistile peab tulema ehitist üle vaatama ka Päästeamaeti esindaja, kelle kutsub kohale vald ise. Tänase seisuga kasutusluba enne ei väljastatagi, kui Päästeameti esindaja on ülevaatuasktile oma allkirja andnud.
Mis dokumente on vaja kasutusloa saamiseks?
Dokumente, sertifikaate, akte ja protokolle, mis kasutusloa kausta vahele vajalikud, on palju ja alati on lihtsam alustada nende kogumisega juba ehitamise algusest alates. Kuid mis siis on need vajalikud dokumendid? Ehitamisega alustades on vaja koostada ehitise mahamärkimise akt, mis vajalik selleks, et hoone saaks ikka sinna asukohta kus see projekti järgselt olema peab. Samuti peab alustama ka ehituspäevikute ning kaetud tööde aktide täitmisega ja kasutatud materjalide sertifikaatide kogumisega. Kasutusloa taotlusele tuleb lisada ehitusseadustikus nõutud dokumendid, milleks on teostusjoonised, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, hooldusjuhendid, energiamärgis jne. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Ehitise audit tuleb lisada ainult siis, kui ehitusaegne dokumentatsioon puudub. Mõnel juhul on kuulda olnud, et nõutakse ka kortnapühkimise akti. Tegelikkuses selline nõue uue maja puhul puudub, kuna korstnapühkimise akt koostatakse korstna puhastamise järel vastavat tunnistust omava spetsialisti poolt. Eramajas näiteks on kohustus tellida korstnapühkimine spetsialistilt iga 5 aasta järel.
Kõik vajalike dokumentide nimekiri on välja toodud ka ehitusseadustikus.
Millisel juhul on vaja kasutusluba taotleda?
Kasutusluba on kohustuslik taotleda pärast ehitustööde lõpetamist suuremale kui 60m2 ehituspinnaga ehitisele. Väiksematele ehitistele 20-60m2 piisab kasutusteatisest ning alla 20m2 ei pea taotlema ei kasutusluba ega esitama kasutusteatist. Üle 60 m² ehitisealuse pinnaga elamu või selle teenindamiseks vajaliku hoone puhul on kasutusluba vaja taotleda juhul, kui hoone püstitatakse või olemasolevat hoonet laiendatakse enam kui 33% võrra. Muudel juhtudel – ümberehitamisel, laiendamisel kuni 33%, kasutusotstarbe muutmisel – on sellise hoone puhul vaja esitada kasutusteatis. Kui on toimunud hoone osa asendamine samaväärsega, ei ole vaja taotleda kasutusteatist ega taotleda kasutusluba. Kasutusluba pole vaja ka enne 1995. aastat ehitatud hoonetel, kui maja on valminud projekti järgi ja hiljem ei ole ümberehitusi tehtud.
Miks on kasutusluba vaja?
Kasutusluba näitab, et hoone on ehitatud projektiga kooskõlas ning näiteks elektrisüsteemid, küttekolded ja gaasiseadmed vastavad projektile. Ehitisele väljastatud kasutusluba näitab selle ehitise vastavust eluks vajalikele ja kasutamise ohutusele vastavatele nõuetele. Lisaks eelnevale on kasutusloa omamine väga oluline neile kes soovivad või on kohustatud oma eluaset kindlustama või müüma. Kui peaks kasutusloata majal juhtuma mingi kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise välja maksmisest. Samuti ei taha täna pangad eriti enam kasutusloata kinnisvara ostuks laenu anda. Niiet igaljuhul on kasutusluba vajalik dokument. Pealegi, on juba kuulda, kus kohalikud omavalitsused on hakanud hoone omanikke trahvima, kui selgub, et elatakse sees ilma kasutusluba omamata. Peale selle võib loata kinnisvara hind olla madalam sellest, mis oleks loa puhul.
Allikad: Ehitusseadustik, internet
Autor: Margus Raidpere
