Teadupäraselt peavad olema kõik ehitised kantud ehitisregistrisse (ehr.ee) 2020 aasta 1. juuniks. Registrisse peavad olema kantud kõik hooned, mis on suuremad kui 20m2. Hoonete olemasolu ja paiknemist hakkab ortofotode abil kontrollima kohalik omavalitsus. Kontrolli mõte on tuvastada hoone ehitamise õiguslik alus, ehitise kasutamise otstarve, ehitise alune pind, valmimise aeg jne. Kui selgub, et hoone on hoolimata registrist puudumisest rajatud siiski õiguspäraselt ja omanik suudab seda tõendada vastavate dokumentidega, siis kantakse ehitis esitatud dokumentide alusel registrisse.
Õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamisel jagatakse enne 01.07.2015 ehitatud ehitised kahte kategooriasse:
- enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ehk enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis, kus ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.
- enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis ehk pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis, kus ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Enne 2003 aasta 01. jaanuari rajatud ehitise puhul, kui seda kasutatakse aktiivselt ning kui see pole veel registrisse kantud ning kui puudub ka kasutusluba, tuleb hinnata selle ohutust. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Kui ehitusprojekt puudub või pole seda säilinud, tuleb ehitise ohutuse hindamiseks teostada ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tellib omanik ise. Kui auditi käigus tuvastatakse, et ehitis ei ole ohtlik ning muid puuduseid pole, kantakse see ehitisregistrisse.
Peale 01.07.2015 ehitatud ehitise puhul käib menetlus kehtiva ehitusseadustiku kohaselt.
Allikas: internet
Autor: Margus Raidpere
